Make your own free website on Tripod.com

Vooremaa
Teisipäev, 10. detsember 2002. a.
Sisukord
Õpetaja Laure juba veerandsada

Värsked Õpetaja Laurid Jaan Roht, Geenart Nagel ja Ilmi Lehtmets Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis Ludvig Roose toas. Erinevalt päris õpetaja Laurist ükski neist viiulit ei mängi, kitarri mängib Jaan Roht aga küll. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis jagati taas Õpetaja Lauri tiitlite ja preemiate näol tunnustust parimatele maakooliõpetajatele. Nüüd töötab Eesti koolides ühtekokku 25 Õpetaja Lauri.

Nimetatud tiitleid on Maalehe poolt asutatud Arno Tali Sihtkapital välja andnud 1994. aastast alates. Kui arvestada seda, et möödunud aastal lisandus Jõgevamaa koolidesse tervelt kaks Õpetaja Lauri, pole ime, et õnn seekord meie õuele ei tulnud. See-eest jätkus rõõmu Rapla, Viljandi ja Võrumaale: Õpetaja Lauri tiitli pälvisid Raplamaa Lelle Põhikooli algklassiõpetaja Ilmi Lehtmets, Viljandimaa Kärstna Põhikooli arvuti ja poiste tööõpetuse õpetaja Jaan Roht ning Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel. Raamitud tunnistused ja 10 000 kroonised preemiad võtsid vastsed laureaadid vastu Arno Tali Sihtkapitali tegevjuhilt Eugenie Brusnitsinilt ja sihtkapitali patroonilt proua Ingrid Rüütlilt.

"Haridust on viimasel ajal innukalt reformitud, ent eelkõige on selle juures silmas peetud seda, et me suudaksime toota rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelist tööjõudu. Tunde ja rahvuslik kasvatus on reformijate silmis tagaplaanile jäänud," ütles proua Ingrid Rüütel.

Õpetaja Lauri tiitli pälvinute kohta võib öelda, et nad pole lasknud end reformidest segada: nad pole vaatamata suurele töökoormusele tunniandmismasinaiks muutunud, vaid on jäänud isiksusteks, kellel jätkub aega õpilasi õpetamise kõrvalt ka kasvatada.


Topelttunnid

87 õpilasega Lelle Põhikoolis on kolm liitklassi. Ilmi Lehtmetsal tuleb kõik oma tunnid anda liitklassides: ta on I ja II klassi juhataja ning V ja VI klassile õpetab ta ajalugu ja matemaatikat. Ses mõttes on ta igati tiitli vääriline: ka Ludvig Roosel, "Kevade" õpetaja Lauri prototüübil tuli nö mitme talve poisse korraga õpetada.

"Kui asi hästi kätte õpitud, pole liitklassis tunni andmine raske. Ainult et kui järgmisel päeval on kuus tundi, tuleb õhtul ette valmistada sisuliselt kaksteist tundi," ütles Ilmi Lehtmets. Topelttundide ette valmistamisel on talle suureks abiks tema noorim, kuuendas klassis õppiv poeg (üldse on tal neid kolm), kes aitab internetist lisamaterjale otsida. Vahel tuleb poegadel vihikuid ja kontrolltöidki parandada. Tõsi: ema kontrollib kontrollijate töö pärast üle.

Lelle Põhikool on Tabivere Keskkooli ja Palamuse Gümnaasiumi järel kolmas kool, kus nüüd ametis tervelt kaks Õpetaja Lauri tiitli kandjat. Ja et Lelle koolis on 12 õpetajat, võib kool kiidelda kõige suurema Lauride osakaaluga pedagoogide hulgas.

Kui laiemale avalikkusele sai Geenart Nageli nimi tuntuks alles nüüd, siis oma eriala asjatundjate hulgas on ta ammu tunnustatud autoriteet: tema õpilaste tööd on üleriigilistel ja rahvusvahelistel näitustel korraliku teostuse, kaasaegse vormi ja esteetilisusega laineid löönud, ta on osalenud mitme õpiku kirjutamisel ning tema juures on kolleegid šnitti võtmas käinud.

"Lapsel säilib töötuju siis, kui ta ilusa tulemuse saavutab. Minu ülesanne on aidata tal ilusa tulemuseni jõuda. Selleks olen muretsenud töökotta mitmeid rakiseid ja muid abivahendeid," ütles 25 aastat Vastseliina, aga ka mõne naaberkooli poistele puu- ja metallitööoskusi jaganud Geenart Nagel. Et tööõpetuse tunde veelgi huvitavamaks muuta, on ta end viimasel ajal harinud vitraažide valmistamise ja savivalamise alal. Aga eriala, mida Geenart Nagel omal ajal Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppis, kandiski tegelikult nime "joonistamine, joonestamine ja tööõpetus".


Endiselt ametis

Jaan Roht on ühest küljest Geenart Nageli aatekaaslane tööõpetuse alal, teisalt on end oma käe peal tänapäeva tõelise menuaine - arvutiõpetuse - õpetajaks koolitanud ning kooli arvutiklassi välja ehitanud. Teatud mõttes iseendale õnnetuseks: arvutiklassist tuleb lapsed õhtul ju vaat et kaikaga koju ajada, muidu istuksid nad seal järgmise hommikuni. Kui arvesse võtta, et varem mõjus poistele niisamasuguse magnetina töökoda, siis võib öelda, et koolist koju pääsemisega on Jaan Rohtil alati tegemist olnud. Aga ega Õpetaja Lauri tiitleid neile jagatagi, kes õpetajatööd üksnes kellast kellani ja näpuga õppeplaanis järge ajades teevad.

"Mul on hea meel märkida, et Õpetaja Lauri tiitli pälvinud on oma töös ka edaspidi edukad olnud ning ükski neist ei ole praeguseks õpetajaametile käega löönud," ütles Arno Tali Sihtkapitali juhatuse liige, Maalehe tegevtoimetaja Annika Poldre. Õige mitu varasemate aastate Õpetaja Lauri, kõik neli jõgevamaalast sealhulgas, olid ka laupäevasel üritusel kohal. Pärnumaa Jõõpre Põhikooli direktori Mati Suti eestvedamisel pidasid Laurid maha ümarlauavestluse haridusteemadel, millest võtsid osa ka proua Ingrid Rüütel, haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas, haridusministri nõunik Kalmar Kurs ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Martin Kaasik.

RIINA MÄGI


Jõgeval uuendati veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme

Jõgeval on valminud kolm veevärgi- ja kanalisatsiooniobjekti, mille ehitamiseks kulus 4 miljonit krooni.

Möödunud reedel tutvus vastuvõtukomisjon Jõgeval hiljuti valminud veevärgi ja kanalisatsiooniobjektidega.

"Vaatasime üle Vainu, Heina ja Kruusa tänavale ehitatud 900meetrise kanalisatsioonitorustiku, Aia tänavale rajatud sadevee ja kanalisatsioonitorustiku ning pumpla ja osa trassist, mis valmis seoses Jõgeva linna ja Jõgeva aleviku kanalisatsioonitrasside ühendamisega. Ühendamistööd jätkuvad järgmisel aastal. Kõik objektid olid ehitatud nõuetekohaselt," märkis vastuvõtukomisjoni esimees, Jõgeva abilinnpea Aare Olgo.

Trasside ja pumpla ehitamisel oli peaettevõtjaks aktsiaselts Terrat, alltöövõtjateks aktsiaseltsid Siimel ja Paide MEK. Jõgeva linnavalitsuse poolselt koordineeris töid veemajandusspetsialist Vello Ründva.

Aktsiaselts Siimel teostas töid Vainu, Heina ja Kruusa tänaval ning Paide MEK Aia tänaval ning Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna kanalisatsioonitrasside ühendamisel.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Torma lasteaias Linnutaja süüdatakse algaval nädalal jõulukuusel küünlad ning jätkuvad päkapikuüllatused jõulutoas. Käivad ettevalmistused Sirguvere metsalagendikul toimuvaks suureks talvepeoks. Torma rahvamajas peeti eile perepidu teemal "Talveluule". Reedel on vallavolikogu istung. Torma rahvamajas on reedel kell 18 jõulukontsert. Pühapäeval kell 15 on Sadala rahvamajas III advendiküünla süütamine.


Tabivere vald

Alates eilsest on avatud Elistvere Jõulumaa. Täna on vallavolikogu istung. Maarja Keskkoolis on homme klassijuhatajate nõupidamine ning alustatakse maja kaunistamisega jõuludeks. Laupäeval korraldab Tabivere Lastekaitse Ühing Tabivere Keskkoolis meisterdamise päeva. Pühapäeval sõidavad Tabivere Keskkooli lapsed Kohtla kaevanduse parkmuuseumi Jõulumaale. Tabivere kapellitoas on pühapäeval pärastlõuna kapelliga. Seekordne teema on jõuluootus.


Saare vald

Eile oli vallavolikogu arengu ja eelarvekomisjoni istung ning täna on haridus ja kultuurikomisjoni istung. Pühapäeval kell 12 on Saare rahvamajas mudilaste jõulupidu.


Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung ning vallavolikogu hariduskomisjoni koosolek. Homsest kuni reedeni viibivad vallavolikogu esimees Jaan Aiaots, vallavanem Toivo Tõnson ja õigusnõunik Janne Veski väliskomandeeringus Soomes. Reedel on vallavolikogu maakomisjoni koosolek. Eeloleval esmaspäeval, 16. detsembril süüdatakse Lustiveres jõulukuusel küünlad. Kontserdiga esinevad lapsed ning kavas on mitmesuguseid mänge igale eale.


Puurmani vald

Puurmani segakoor esineb laupäeval, 14. detsembril Tartus Peetri kirikus.


Palamuse vald

Homme kell 16 on Kaarepere kooli lastevanemate koosolek. Neljapäeval kell 18 on Luua klubis isetegevuslaste kontsert, millele järgneb väike simman. Välja pannakse ka näitus kunstikabineti ja meisterdusringi töödest. Reedel kell 12 saab Kaarepere rahvamajas vaadata filmi "Need vanad armastuskirjad" ning õhtul kell 20 on rahvamajas disko. Eeloleval esmaspäeval, 16. detsembril kell 19 on Luua klubis isetegevuslaste jõulueelne mürgel.


Pala vald

Pühapäeval kell 10 õpitakse Assikvere seltsimajas Kristina Kauri juhendamisel valmistama jõulukaunistusi. Samal päeval kell 13 on Pala kultuurimajas Alatskivi Kunstide Kooli jõulupidu.


Pajusi vald

Pisisaare koolis algab tänasest päkapikunädal.


Kasepää vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Laupäeval on Kasepää rahvamajas jõulukontsert.


Jõgeva vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Täna peavad koosolekuid volikogu muinsuskaitsekomisjon ja eelarve, majanduse ning erastamiskomisjon, samuti laste hoolekande komisjon. Laiuse koolis on homme piparkoogipäev. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Kiigemetsa kooli saalis on neljapäeval kell 19 jõulukontsert: Happy Real Band esitab igihaljaid lugusid, džässi ja tuntud jõululaulude töötlusi. Reedel tähistatakse Laiuse koolis ja lasteaias luutsinapäeva ning lasteaial on 28. sünnipäev. 13 - 15. detsembrini on spordiklubi Forte rahvusvaheline jõuluturniir korvpallis.


Põltsamaa linn

Täna kell 17 kutsub Põltsamaa linnavalitsus kultuurikeskusse kokku töökoosoleku J. Kuperjanovi 2 ja 2a kinnistute detailplaneeringu arutamiseks, kuhu on oodatud kõik huvilised. Detailplaneeringu koostamise algatas Kinnisvarahalduse AS (Säästumarket). Homme kell 11 korraldatakse kultuurikeskuses koduhooldusel olevate vanurite jõuluhommik. Linnapea Margi Ein osaleb homme Utsalis omavalitsuste õppepäeval. Neljapäeval kell 13 on konkursi "Värvime maju" hindamine. Lasteaed-Algkoolis Tõruke on neljapäeval hoolekogu uue koosseisu esimene töökoosolek. Reedel kell 11 on raamatukogu projektipakkumiste avamine ning kell 13 Lossi 19 detailplaneeringu avalik arutelu. Samal päeval kell 16 antakse Põltsamaa kiriklas kätte sünnimedaleid. Õhtul kell 20 annab Põltsamaa teater Ellunäod kultuurikeskuses etenduse "Kes kardab Virginia Woolfi".


Mustvee linn

Pühapäeval kell 15 on muusikakoolis III advendi kontsert. Kultuurikeskuses on pühapäeval kell 17 eakate jõulupidu.


Jõgeva linn

Linnaraamatukogu lugemissaalis on avatud Mart Trummali fotonäitus "Lapimaa pildid". Eile oli linna jõulukonkursi komisjoni töökoosolek. Eile oli koos vastuvõtmise-üleandmise komisjon Suur tn 89 sissesõidu ja Jaama tn 4 kõrvalhoone asjus. Täna kell 10 on kultuurikeskuses Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse õppepäev teemal "Planeerimine kui eelarvestamise alus". Täna tuleb kokku ka linna 65. aastapäeva korraldav komisjon ning linnavolikogu arengu ja majanduskomisjon. Kell 17 korraldatakse kultuurikeskuse ees ilutulestikukeskuse Arnika ilutulestike esitlus. Kell 18 on Jõgeva Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek. Homme kell 10 on kultuurikeskuses seminar "Euroopa Liidu struktuurifondid". Linnavolikogu esimees ja linnapea osalevad homme maavanema kutsel Utsali õppekeskuses õppepäeval. Homme on ka linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni koosolek. Kell 17 annavad Jõgeva muusikakooli õpilased kontserdi Jõgeva kiriklas. Neljapäeval kell 10 on üleandmise-vastuvõtmise komisjon spordihoone Virtus hostellis. Reedel kell 11 algab kultuurikeskuses maakonna pensionäride teabepäev teemal "Vananev Eesti kui probleem", kell 14 aga pärastlõuna Lucia ja Jõuluvanaga. Samal päeval kell 14.30 on Jõgeva Ühisgümnaasiumi XI ja XII klassi õpilased ja õpetajad Siimustis tähistamas Eeva Niinivaara sünniaastapäeva. Reedel kell 16 algab spordikeskuses Virtus pühapäevani kestev Forte jõuluturniir korvpallis. Jõgeva Gümnaasiumis on reedel diskoõhtu. Pühapäeval kell 15 on Jõgeva kiriklas Jõgeva koguduse kümnenda aastapäeva pidulik jumalateenistus.



ARVAMUS

Muust rahvusest kodanikud on samuti kodanikud

SL Õhtulehe juhtkiri 3. detsembril 2002 algab nii: "Emori uuring näitas, et koguni 62% Keskerakonna valijatest on venelased. Oli teada, et tsentristide toetajate seas on palju muulasi, aga et see koguarv on sedavõrd suur, ehmatab ja paneb muretsema."

Väga huvitav. Kui mina oleksin mitteeestlane, siis küll solvuksin. Miks paneb selline protsent ehmatama ja muretsema? Kas venelastel jt pole õige Keskerakonna poolt valida? Või on mõnele erakonnale eriline häbi, kui tema poolt valivad mingi teise rahvuse esindajad? Igal juhul tuleb nagu välja, et venelased, just eriti venelased on mingi teise kategooria kodanikud, kelle poliitiline toetus ei tee kellelegi au ja kes ei peaks üldse valimisõigust omama või võibolla kahe venelase peale näiteks üks hääl. Millegipärast ei uuri keegi, millised on eraldi juutide, ukrainlaste, ingerlaste, mustlaste jt muust rahvusest kodanike poliitilised eelistused. Järsku on ka seal midagi taunimisväärset. Kas poleks jube, kui välja tuleb, et näiteks 75% setusid toetab hoopis Rahvaliitu?

See kõik pole muidugi viimase aja nähtus. Juba 90ndate algusest peale on sotsioloogilis-poliitilistes uurimustes eraldi välja toodud just venelaste poliitilised eelistused ja Keskerakonna puhul rõhutatud just mainitud rahvuse suuremat poolehoidu sellele parteile. Kunagi oli see isegi mõistetav, eriti kui tollal populaarne Isamaa levitas ja kasutas äsjaiseseisvunud riigis avalikku russofoobiat ning kasutas seda hoolega oma poliitiliste vastaste tümitamiseks. Loomulikult ei läinud täide isamaalaste unistused kolmandiku eesti rahvastiku repatrieerimisest jms ning praegu peaksid sellised lapsikud maneerid kadunud olema. Aga oh ei. SL Õhtuleht annab aga gaasi juurdegi: "Eestlased näevad Keskerakonna ülevoolavat populismi läbi ega usu nende lubadusi. Venelased, kel Eestis ühtegi usutavat poliitilist liidrit pole, on leidnud toe just Edgar Savisaare imeilusates lubadustes." Niisiis, kallid venelased, lugege siit välja: te olete kari idioote, eriti võrreldes tarkade eestlastega. Ehk siis: olete süüdimatud ja ei peaks tegelikult hääleõigust omama. Selline on eesti suurima tiraažiga ajalehe sõnum.

Küsiks: keda siis venelased peaksid valima? Kas isamaaliitlased, kes aastaid on venelasi avalikult mõnitanud, sõimanud, ähvardanud ja vajadusel lollitanud? Kas Mõõdukad, kes on enamasti isamaaliitlastega kaasa haukunud? Kas Reformierakonna, mille regionaalminister ei lase Ida-Virumaa katastroofilise seisundi peale peerugi? Kas Res Publica, millest pole midagi õieti teada? Vene parteisid, mis on rohkem äriühingud kui mingite ideedega poliitühendused? Parempoolsed parteid on pikki aegu sõimanud KEd venelaste olemasolu sallimises ja aegamisi on hakanud selline propaganda ka mõjuma, kuid siiski hoopis vastupidises suunas, kui vist sooviti.

Mainitud juhtkiri on ka edasi fantaasiarikkalt solvav: "Keskerakonna edu venelaste seas süvendab SL Õhtulehe arvamust, et nii nende nõustajate kui ideoloogide juured võivad olla Venemaal. Sellele pole ühtegi kinnitust, kuid venelasi nende hinge tundmata eestimaise ettevalmistusega ei püüa." Niisiis: tunned venelast, oled vaenlase agent. Muidugi ei tunne üks õige eestlane venelast, kes on tema maal ja kõrval elanud aastasadu ning moodustab kolmandiku rahvastikust juba aastakümneid. Õige eestlane sülitas, kui mõnda venelast ehk tiblat nägi ja hoidis nina-silmi-kõrvu kinni. Ja kui mõni partei saab venelaste seas populaarseks, siis on karvane käpp mängus.

SL Õhtuleht peaks avalikult vabandust paluma. Kui mitte Keskerakonna ees, siis vähemalt venelaste ees küll.

MARGUS KIIS


KIRJAD

Avatud nimekirjad leiavad vastuseisu

Esmaspäeval toimus Riigikogus eelnõu 1151 päevakorrast väljahääletamine. Tundub, justkui oleks tegemist rutiinse nupulevajutamisega. Aga nii see ei ole.

Seaduseparandusel on oluline koht Eesti demokraatia tulevases arengus, sest annab võimaluse valijail tunduvalt rohkem otsustada, kes saavad Eesti seadusandliku kogu liikmeiks. Seaduseparanduse järgi peaksid kandidaadid üleriigilises nimekirjas reastuma vastavalt valijate poolt antud häältele.
See millegipärast osadele parteidele ei meeldi. Sügavamalt järele mõeldes on see loomulik. Praegu juhib nimekirjade koostamist parteide ladvik, nomenklatuur. Erakondade juhatuste või volikogude liikmed hääletavad
isekeskis, keda enda hulgast edutada. Süsteem toimib sarnaselt sellele ühiskonnale, kust me oleme püüdnud viimase kümne aasta jooksul välja rabeleda.

Osadel elualadel oleme toiminud edukalt, demokraatia edendamise rindel seni mitte.
Septembri alguses menetlusse võetud eelnõu seisis mitu kuud kalevi all. Nüüd, Riigikogu saali jõudnuna, leidis ta võimulolijailt ägedat vastuseisu. Kesk ja Reformierakond hääletasid pea täies koosseisus eelnõu päevakorrast välja (välja arvatud eelnõu arutlust pooldanud Ignar Fjuk). Rahvaliit, Mõõdukad, Isamaaliit ja Res Publica sooviksid anda rahvale enam
otsustusõigust. Kaksikliidu ühisrinne seda siiski ei võimalda. Võimuliit jäi eelnõu päevakorrast väljahääletamisel peale 4443.

Avatud nimekirjad toovad meie valimissüsteemi tunduvalt enam selgust. Et saadikukandidaadid saaksid Riigikogukõlbulikuks vastavalt
nende kogutud usaldusväärsusele, on ülimalt vajalik. Praegune süsteem, mille tulemusena Riigikogus leidub inimesi, kelle isikut ei suuda tuvastada isegi teised poliitikud ja riigiasutuste ametnikud, on ikka ülimalt ebaloomulik. Nimelt selgus eelnõu hääletustulemusi uurides, et mitme erakonna rahvaesindajaiks on mitte ainult avalikkusele, vaid ka asjatundjatele täiesti tundmatud persoonid. Nad ei oma rahva mandaati ja nende otsuselangetused sõltuvad täielikult partei juhtorganite näpunäidetest, mitte valija huvidest. Mistõttu valija ei saa kunagi teada, kuidas võis
juhtuda tema nõudmistele vastupidine hääletus. Veel vähem saab ta aru, kes selle otsuse tegid. Nii toimibki totaalne võõrandumine. See, millest on räägitud aastaid ja mille tulemusena on teadlased loonud isegi väljendi kahest Eestist. Pole ju oluline osa Riigikogu liikmeist seotud valijate poolt antud toetusega ja seetõttu nende arvamusega arvestama ei pea.

Loomulikult jõuab ühel päeval avatud nimekirjade eelnõu arutamisele. Sama iseendastmõistetavalt hakatakse demagoogitsema, et valimisseaduse muutmise aeg on möödas, sest valimisteni on vähe aega. Tegelikkuses on see väide alusetu. Avatud nimekirjad ei muuda valimiste süsteemi. Parandus annab vaid valikutegijail võimaluse aru saada, keda nad valivad. Ja valituil tunda vastutust nende ees, kes neid Riigikogusse on lähetanud.

ANDRUS VILLEM,

Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant


"Rahvalt tuleb küsida"

Just niisuguse igati ilusa ja õige pealkirja pani meie kõigi poolt armastatud vilgas sulemees Aleksander Kõrgesaar oma järjekordsele nutulaulule 5. dets. Vooremaas. Jutt käis Euroliitu astumisest. Ta kirjutas, et "Euroopa Liitu astumine võib lõppeda hoopis kurvemate tagajärgedega, kui seda oli liitumine Nõukogude Liiduga".

Aga nüüd vastan küsimusega ka mina kui sellesama rahva liige, kelle arvamust hr Kõrgesaar teada tahab, et millal me siis ikkagi sellesse NSVL astusime… Minu arvates meid hoopiski okupeeriti. Ja kus asub siis selle uue liidu Suur Siberimaa, kuhu meid võidaks küüditada?

Ka tahaks teada, et kuidas saab väidetavalt väljasuretatud põllumajandusega riigis ehitada uusi moodsaid karjalautu. (Neist üks valmis hiljuti koguni Torma kandis, kus kuuldavasti ka hr Kõrgesaar elab…)

Kõrgesaar väidab, et toidupoed on täis euroliidu odavat pudipadi. Aga kas oleks siis parem, kui kasvõi näiteks viinereid saaks vaid leti alt osta? Aga kui nüüd kasvõi Torma kandis hoolega ringi vaadata, siis on poodides toidukraam suuresti ikka eesti oma küll.

Aga kõige rohkem on sellest ELi astuvast Eesti Vabariigist võitnud hr Kõrgesaar ise - vene ajal oleks ta oma pideva riigivastase jutu eest ammugi vangi pandud ning üldsegi mitte nii mugavatesse tingimustesse, mis hr Kõrgesaart tänases Eestis nii väga pahandavad.

MART AROLD


Valimiskomisjon kehtestas määrused Riigikogu valimisteks

Vabariigi valimiskomisjon võttis oma reedesel koosolekul vastu mitmed otsused ja määrused, mis reguleerivad eelseisvate Riigikogu valimiste korralduslikku külge.

Olulisemad neist on hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord ning valimiskulude aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise kord. Määrused ilmuvad lähiajal Riigi Teatajas ja jõustuvad seejärel kolme päeva möödudes. Seega on kogu õiguslik baas Riigikogu valimiste läbiviimiseks olemas.

Valimiskomisjoni määrustega saab pärast nende Riigi Teatajas ilmumist tutvuda ka vabariigi valimiskomisjoni veebilehel aadressil www.vvk.ee.

TÕNU KALJUMÄE

vabariigi valimiskomisjoni sekretariaat


JUHTKIRI

Hea Õpetaja

Jutt õpetajakutse vähesest väärtustamisest on selge jama, pärit sealt, kus ikka armastatakse nina püsti ajada ning leitakse, et väljaspool Linna ei toimu ju midagi. Tõsi, võrreldes riigikogujate ja transiidiärimeestega teenib isegi eliitkooli õpetaja häbematult vähe, kuid see on ka ainus, mida õpetajakutsele ette saab heita. Ühiskonnas, mis peaaegu ainsa elukvaliteedi ning ühiskondliku positsiooni mõõdupuuna käsitleb raha, on see muidugi halb küllalt, kuid näib, et vähemalt mingi osa Eesti jaoks on hea nimi, aus amet ning ühiskonnale toodav kasu ikka veel sellised väärtused, mis üht inimest teiste silmis tõsta võivad.

Just niisuguses Eestis, eriti aga Jõgevamaa-suguses üldisest progressiideest veel suhteliselt vähe laastatud maanurgas on õpetaja üks neid, kes paikkonnal veel elu sees hoiab, vaimusust langeda ei lase ning noortele inimestele tegevust annab. Kooliõpetaja on kohalik seltskonnategelane, heategija ning kuulujuttude ja keelepeksu objekt. Tööst, mida õpetaja teeb kasvava põlvkonna kujundamisel tarkadeks ja ontlikeks riigikodanikeks, pole siinkohal mõtet rääkidagi.

Nii nagu kõigil muudel tähelepanuväärsetel elualadel, on ka õpetajakutsel oma legendid ja kangelased. Jõgevamaalastena võime ainult uhked olla, et üks selle professiooni aretüüpe, õpetaja Laur, keda peetakse vaikimisi Hea Õpetaja koondkujuks, pärineb just siit, meie kandist. Mis saab siis olla veel loomulikum, kui et kogu Eesti Häid Õpetajaid just Palamusel austatakse?

10. detsember 2002. a



MAJANDUS

Võimalust väärivad kõik

Üliõpilaste sotsiaaltagatiste süsteem tõuseb ikka aegajalt ajakirjanduse huviorbiiti. See teeb meelehärmi valitsusjuhile ja viimasel ajal on teema taastõusmisel pidanud piinlikkust tundma ka haridusminister.

Õigupoolest ongi tema ainus, kes selle asja pärast üldse veel punastada saab, sest valitsust kui isikustamatut kollektiivset suurust on raske punastamas kujutleda. Sotsiaal- ja rahandusminister on poliitika vasktorudes veetnud aga juba nõnda kaua aega, et neid õhetama panna ei suuda enam miski.

Tartu Postimehes ilmunud Anu Mõistliku kirjutises ("Riik veeretab tudengi kooliteele aina uusi kive", 13.11.) oli palju erinevaid seisukohti. Kommentaari selle kohta, miks valitsus üliõpilastoetuste teemal eriti arusaadavalt ei tegutse, küsiti ka minult.

See paistis haridusminister Mailis Randa nii valusalt puudutavat, et oma vastuskirjas nimetas ta artiklis antud selgitusi seletamiseks ja jättis mulje, nagu põhineks kogu sealne analüüs haridusteemasid liig kitsalt mõistvate inimeste arvamusel.

Et üliõpilaste sotsiaaltoetuste teema ei tunduks lugejale üksnes erakonnapoliitilise kemplemisena, toon esile õppetöö ja majandusliku toimetuleku vahelised seosed. Täiesti tunnustades seda, et haridusminister on olulisena näinud ka põhikoolijärgsete kutseõppurite toetamist, keskendun siiski üliõpilastoetustele. Just nende ümber on puhkenud vaidlus, mis vajaks ehk rohkem selgitamist.


Tosinast aastast on vähe

Järjest on suurenenud 12 aastat koolis käinud keskharidusega noorte vajadus edasi õppida, sest pikemat ettevalmistust nõudvate töökohtade osakaal on viimase aastakümnega suurenenud.

Lisaks vajadusele omandada kindel teadmiste ring on põhjuseks ka see, et tööjõuturul on juba ees järjest suurem hulk kõrgkooli lõpetanuid ning nendega konkureerimiseks peavad uute aastakäikude tulijad ka omalt poolt kõrgkooli lõpudiplomi ette näitama.

See on tingitud kahest asjaolust. Esiteks valitseb mitmetes valdkondades tegelik töökohtade puudus ning seal peale kõrgete paberite muud ei tunnistatagi. Teiseks on inimene 2125aastaselt tööandjale veenvam kui värskelt keskkooli lõpetanu. Samuti on ta edasiõppinuna võimelisem alustama ka oma ettevõttega.

Viimast on üldiselt liiga vähe tähtsustatud, sest millegipärast kujutatakse noort inimest ka meedias peaaegu alati kui potentsiaalset töövõtjat, mitte kui tööandjat.

Olen kindel, et korraliku kutsekooli läbitegemine on auasi. Samas on ühiskonnas murdunud suhtumine, et kõrgharidus on midagi erakordset, ja kes niisuguse tee valib, teab ise, millega riskib.

Noorte inimeste konkurentsivõime on ühiskondade ainuke lootus. Elus pettunud gümnaasiumi või kutsekooli lõpetanud, kes pole saanud haridusteed jätkata ja kes ei suuda end tööturul leida, on aga ühiskondade traagika.


Üliõpilane peab pingutama

Üleskutset üliõpilasi õpingutes rohkem toetada ei saa ka vaadata õppekavade uuendamisest eraldi seisvana.

Paljudel erialadel on õppetöö intensiivistunud seoses viieaastase magistriõppetsükli sissetoomisega senise kuue aasta asemel. Samas jälgib maksumaksja senisest tähelepanelikumalt, et üliõpilane lõpetaks õpingud ette nähtud ajaga.

Kui see on ületatud, võivad ülikoolid hakata küsima ülejäänud aja eest tasu ka riigieelarvelisel kohal õppijatelt. Lisaks langes sellest sügisest kahtluse alla kauemaks õppima jäänute võimalus saada endisel moel riiklikku tervisekindlustust.

Kui õppur oma igapäevakulude katmiseks peaks tööl käima, jääks ta hätta ette nähtud ajal lõpetamisega. Ega neid töökohtigi, mida saab õppetöö rütmiga kergesti siduda, nii palju ole.

Ainus eesmärk ei saa olla see, et unetusest punaseks paistetanud silmadega tudeng kuidagi oma lõpudiplomi kätte saaks. Lisaks on ühiskonnale tarvis ka pidevat õppejõudude järelkasvu. Teadustöö kogemus juba ülikooli ajal nõuab rohkem süvenemist kui üksnes õppetükkide omandamine.


Seadust pole ikka veel

Kolm aastat tagasi analüüsis mitme ministeeriumi, üliõpilaste ja kõrgkoolide esindajatest koosnev töörühm, mil viisil oleks kõige otstarbekam täisealiste õppurite õppimisvõimalusi kindlustada.

Erinevate mudelite analüüsil jäädi peatuma õppetoetuste süsteemil, mis laseks arvesse võtta nii õpinguis edasijõudmist kui ka sotsiaalset kindlustatust.

Jaanuaris ametisse saanud uus valitsus laitis sellise süsteemi liiga kulukaks ja selle asemel, et teha juba eelmisest sügisest Riigikogu menetluses oleva õppetoetuste seaduse kohta oma ettepanekuid, otsustas eelnõu arutamise sisuliselt külmutada.

Kuigi haridusminister on ikka aegajalt teada andnud, et ta loodab seadusele heakskiitu, ei ole enam lootustki, et tema viimati nimetatud tähtajal, selle aasta detsembris, uus õppurite sotsiaaltagatiste süsteem seadustataks.

Ministeeriumi ettepanekud on kuuldavasti ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Et asi on veel "kooskõlastamisel", ei paista kooskõla ka ministrite väljaütlemistest. Sotsiaalminister avaldas paar nädalat tagasi arvamust, et õppetoetuste seadust sel aastal vastu ei võeta.

Ühiskond saab olla arenguvõimeline ainult iga inimese läbilöögivõimesse panustades. Kujutage aga ette mitte eriti kõrgepalgalist nelja lapsega kooliõpetajat, kelle kaks last õpivad põhikoolis ja üks on juba ülikoolis.

Sel õppeaastal lõpetavale pojale tuleb tal öelda, et kui see tahab ülikooli minna, peavad tema väiksemad õde ja vend vastavalt trennist ja klaveritunnist eemale jääma.

TÕNIS LUKAS



ELU

Ardi Kivimetsa loomingulised rännakud

Kuulsaim Hardi Eestimaal on arvatavasti Hardi Tiidus, kellest peame paraku rääkima minevikus. Kui meenutada tuntumaid jõgevamaalasi, siis ühtegi Hardit nagu ei meenuks. Avalikkusele hästi teada tuntud Ardi on aga täiesti olemas ja kannab perekonnanime Kivimets. Nädalavahetusel 55-aastaseks saanud härrasmees (peaaegu alati lipsuga) suudab jagu saada paljudest töödest. Leiba on ta ennekõike teeninud pildistamise ja kirjutamisega.

Kas hakkasid enne avalikkuse ees esinema oma kirjatükkide või fotodega?

"Esimesed lookesed ilmusid enne. Õppisin Tartus Johannes Semperi nimelises 8. keskkoolis, kus anti välja kirjandusalmanahhi Tipa-Tapa. Selles ilmusid ka mõned minu luuletused. Koolipoisi ja noormehe eas trükiti minu kirjutisi ka pioneeridelehes Säde, Edasis ja Noorte Hääles ja ka Tartu tootmisvalitsuse häälekandjas Uus Tee, kus muu hulgas kirjutasin retsensiooni Tartu fotoklubi teisest aruandenäitusest. Lisaks kirjutamisele jõudsid peagi ajaleheveergudele ka minu fotod."

Mis vahe on noorusaastate loomingul võrreldes praegusega?

"Üks erinevusi on minu enda suhtumises loomingusse. Algul lugesin-vaatasin igat avaldatud kirjutist tõsise rõõmutunde ja naudinguga. Nüüd suhtun kõigesse kui tavalisse töösse, mis aga ei tähenda, et tehtu mind ükskõikseks jätab."

Kuuldavasti olid kuuekümnendate-seitsmekümnendate aastate Tartus juba üsnagi tuntud fotograaf, kes oma töödega ka näitusel esines. Miks vaimupealinnaga hüvasti jätsid ja Jõgevale kolisid?

"Põhjused olid võrdlemisi pragmaatilised. Tartus pidanuks mu vanem poeg Rait väga kaua ootama lasteaia järjekorda ja raskusi oli ka korteri saamisega. Soodsamaid elutingimusi saanuks aga endale ja perele pakkuda mõnes rajoonikeskuses. Mul oli võimalus tööle minna Rakverre, Viljandisse, Põlvasse, Kohtla-Järvele või Jõgevale. Tegin otsuse Jõgeva kasuks, sest siin oli valmimas esimene tollases mõistes kaasaegne korterelamu. Paraku pidin selle valmimist veel aastaid ootama. Kui oleksin teadnud, et ooteaeg nii pikaks kujuneb, ehk oleksin alatiseks tartlaseks jäänud."

Kas vedasid Jõgevale ka tükikese Tartu vaimust?

"Iga linna vaim peab oma algsele kohale jääma. Vaimsuse kaasa toomine peaks aga täiesti võimalik olema. Jah, ehk olen minagi siis Jõgevale teatud annuse Taaralinna vaimsust toonud."

Kuidas Jõgeva teeninduskombinaadi värvifotograafist rajoonilehe pildistav ajakirjanik sai?

"Kirjutamishuvist oli juba jutt. Ajalehetoimetustesse oodatakse ikka tööle mehi, kes oskavad nii kirjutada, pildistada kui ka autot juhtida. Nii langeski seitsmekümnendate aastate lõpul sobiva ajakirjaniku leidmisel valik minu kasuks, kusjuures kandidaate oli mitu. Otsustamisel oli peamine sõna öelda tollasel Punalipu peatoimetajal Hugo Alteril."

Oled siis üle paarikümne aasta rajoonimaakonnalehte oma kirjutiste ja fotodega teeninud. Mille järele on nõudlus suurem olnud, kas lugude või fotode?

"Kuni maakonnalehe erastamiseni olin kirjamees, kes nii enda kui ka kolleegide lugude juurde ka fotosid tegi. 1995. aasta kevadel, kui Vooremaa erastas aktsiaselts Seitung, sai minu põhikohustuseks pildistada. Peatoimetajale Kristiina Tambergile oli üldse üllatuseks, et ma ajalehes avaldamise tasemel ka kirjutada oskan. Peatoimetaja Peep Lillemägi ajal osteti digitaalkaamera ja fotografeerimine usaldati põhitööks Anatoli Makarevitšile. Minust sai aga taas ajakirjanik. Kui aga tekib vajadus, pildistan nüüdki."

Elumaja, kus sa elad, samuti Su suvila asuvad peaaegu raudtee ääres. Mida tähendab sinu jaoks mürisev rong?

"Müra mulle ei meeldi, ka mitte rongimüra. Arvatavasti selle tõttu ei saanudki minust raudteetöötajat, kuigi olen Tartu raudteetranspordi tehnikumi poiss ja sooritanud ka erialase praktika. Muide, samas ametikoolis õppisid minuga ühel kursusel ka kauaaegne Jõgeva jaamaülem ja nüüdne raudteerevident Helmut Schasmin ja hilisem Jõgeva fotograaf Harald Lindok ning mõlema abikaasad."

Kuidas reageerid, kui Sinult küsitakse kõrgkoolidiplomit?

"Kõrgharidust tõendav diplom on mul täiesti olemas ja selle omandamiseks kuulasin loenguid ja sooritasin eksameid Tartus nn Marksi majas ja ka Tartu Ülikooli peahoones. Nimelt õppisin propagandateaduskonna esteetika osakonnas. Ajakirjanduseriala selles teaduskonnas polnud. Valisin siis esteetika, mis on lähedane kirjandusele ja kunstile, mis on mulle alati südamelähedased olnud. Oma diplomit ma ei häbene ja eks igaüks meist ole oma ajastu laps."

Sul olevat kodus ka väike kunstikogu?

"Mu ema Elvi töötas Tartu Kunstnike Majas ja tal oli kunstnike hulgas palju häid tuttavaid. Emal oli kombeks mulle sünnipäevaks maale, eelkõige Tartu kunstnike loomingut kinkida. Nii hakkaski mu tagasihoidlik kunstikogu välja kujunema. Seoses elamistingimuste muutumisega olen osa maalidest ka ära kinkinud või välja rentinud. Mõnda õlimaali saab vaadata ka ühes maavalitsuse kabinetis, kus töötab mu abikaasa Hilja. Minu kogust pärinevatest maalidest on olnud näitus ka Jõgeva linnaraamatukogus."

Kas tunned ka Eestimaa superkunstikogujat Matti Miliust?

"Väheke jah. Koos temaga käisime Tartus pioneeride maja näiteringis. Ega Matti lähedal polnud just turvaline olla, sest ta kippus rääkides sülge pritsima."

Räägime nüüd tiitlitest ja autasudest?

"Ateljeefotograafina tunnistati mind Eesti NSV parimaks teenindustöötajaks. Üheks suurimaks fotoauhinnaks võib lugeda pronksmedalit, mille pälvisin Moskvas NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel esitatud fotoseeria eest. Üks seeriafoto kandis nime "Tiri aga tõmba", kus lapsed vedasid vägikaigast. Auhindu olen saanud ka fotode eest Ants Pajust.

Olen võitnud teisigi fotokonkursse. Hea meel on aga ka siis, kui Vooremaa peatoimetaja Aare Kirna mulle hea loo eest preemia määrab."

Oled kolleegidele rääkinud juhusest, kus maamehed pidasid sind eriti tähtsaks külaliseks Tallinnast või koguni Moskvast?

"1976. aastal pildistasin Jõgeva rajooni fotoalbumi jaoks. Töö käigus sõitsin ringi koos partei rajoonikomitee esimese sekretäri Vello Vilimaaga, kes albumi valmimist oma huviorbiidis hoidis. Kord väljusime ühes Peipsiäärses külas mustast Volgast. Vilimaal (ta juhtis tookord ka ise autot), oli seljas vabam rõivastus, mida tal vahel kanda meeldis. Mina olin ülikonna ja lipsuga. Nii hakkasidki kaupluse juures õlut rüübanud külamehed mind vaatama ja küsisid Vello Vilimaalt, kes see kõrge ametnik on."

Räägime nüüd president Ardi Kivimetsast

"Küllap tahad meelde tuletada, et mind on valitud Jõgeva fotoklubi presidendiks. Fotoklubi tegusamate liikmetena nimetaksin oma sõpru Mihkel Vaherit, Johannes Haava, Harald Lindoki, Üllar Mändojat ja Raivo Tassot. Klubi on paarikümne aasta vältel mitukümmend näitust korraldanud ja loomingulisi plaane peame ka tulevikus. Eks klubist olegi viimasel ajal rohkem sõpruskond kujunenud."

Kas Sinu fotokaamera eest on vahel mõni tähelepanu vääriv objekt ära lipsanud?

"Kord olime poistega (Jõgeva fotoklubi liikmed) matkamas Alam-Pedja looduskaitsealal, kui korraga märkasime ühte kakulist. Enne kui pildistama hakkasime, jõudis lind aga ära lennata."

Mis haruldane öökull see siis oli?

"Mis pagana öökull! Sellist lindu nagu öökull pole olemas. Öökull on rahvapärane nimetus."

Linnud, loomad, sitikad ja satikad on Sinu kirjutiste sagedasteks tegelasteks. Mis nende juures sümpatiseerib?

"Mul on omadus looduses tähelepanelikumalt ringi vaadata. Kui ümbritseva vastu ükskõikne pole, märkad mõndagi huvitavat nii enda kui lehelugude jaoks."

Kuidas elab Su pere?

"Võrumaalt pärit abikaasa Hilja on omajagu kursis mitte ainult meie, vaid kogu Jõgevamaa pereasjadega, sest on maavalitsuses juhtivaks pereametnikus, kelle tööorbiidis on abiellumised, lahutused, sünnid ja surmad. Tal tuleb ka abielusid registreerida. Pojad Rait ja Mait on kõrgkooli lõpetanud ja naisemehed. Mul on lapselapsed Raiko ja Merilin-Mai."

Oletagem, et keegi tahab sulle veel tagantjärele sünnipäevakinki tuua. Mis see olla võiks?

"Meelsasti võtaksin vastu kasseti või CD-plaadi operetimeloodiatega. Mulle meeldib kuulata nii operetiviise kui ka klassikalist muusikat. Kui aga mõni sõber või tuttav liiga kannatamatuks või lärmakaks muutub, ütlen talle: "Ära trambi, kuula muusikat!"

JAAN LUKAS


Suurejoonelised juubelipidustused Jõgeva kesklinnas

Tuntud kohaliku kõmuajakirjaniku ning professionaalse fotograafi Ardi Kivimetsa 55. juubeli pidustused tekitasid reedeõhtuses Jõgeva kesklinnas laialdast elevust ning spontaanseid rahvakogunemisi.

Juubel ise algas tagasihoidlikult, lillede, kingituste ja õnnesoovide üleandmisega Ardi kolleegide poolt. Õhtu naelaks kujunes aga kultuurikeskuse ees korraldatud ilutulestik, mida võis näha ja kuulda ka väljaspool Jõgeva linna.

Ilutulestiku materjalid tarnis Arnika Ilutulestiku Keskus. Seadusekuulekas juubilar ei olnud unustanud ilutulestikku ka linnavalitsuses, politseis ja päästeteenistuses registreerida. Kokku lasti taevasse ligi 3000 krooni eest paugumaterjali. Vaatemängu õnnestumisse andis oma panuse ka külm ja selge talveilm.

Alustati pisikestest pragistajatest, mille efekt piirdus pürotehnikuteks ümber kvalifitseerunud Vooremaa toimetusetöötajate sõrmede ülessoojendamisega. Äikeseimitaatorid ning kogemata kombel Kaitseliidu maja poole teele läinud vilistav rakett "Ämmasosin" aitasid juba köita ka möödujate tähelepanu. Järgnevalt käiku lastud väiksemakaliibrilised ilutulestikupatareid pakkusid reede õhtupoolikut veetvatele jõgevlastele juba tõsisema esteetilise elamuse, suuremakaliibrilised raketid aga panid saluudile väärika punkti. Kokkutulnud rahva hulgast kõlasid hüüded: "Elagu Ardi!", "Head uut aastat!" ning "Tehke veel pauku!". Levisid ka kuulujutud, et tähistatakse Soome Vabariigi iseseisvuspäeva.

Ardi Kivimetsa sõprade, kolleegide ja talendi austajate kitsamas ringis jätkunud sünnipäevapidu kestis kuni viimaste salativarude otsalõppemiseni uue päeva varastel tundidel. Nii kokkutulnud kui ka juubilar ise avaldasid pidustuste üle sügavat rahulolu.

"V"



SPORT

Jõulised tõstmised ja rebimised Ako Kaarti mälestuseks

Möödunud pühapäeval Kuremaa spordihoones peetud Ako Kaarti III mälestusvõistlusel tõstmises osales raskejõustiklasi erinevatest Eestimaa paikadest. Jõgevamaa rammumeestest osutus võidukamaks Ülo Kuusk Palamuselt, kes võitis esikoha kaalukategoorias kuni 94 kilogrammi ning tunnistati ka parimaks veteraniks.

Kuremaa tehnikumi legendaarse spordipedagoogi ja treeneri Ako Kaarti mälestuseks korraldatud traditsioonilised võistlused avas Kuremaa tehnikumi vilistlane, Jõgeva vallavolikogu aseesimees Vahur Kukk.

"Tõstmine on väga sihikindel tegevus, kus saab püstitada järjest keerulisemaid ülesandeid," lasus Kukk, kes on ka ise Ako Kaarti treenimisel raskejõustikuga tegelenud. Oma sütitavas sissejuhatavas sõnavõtus tõi ta näiteid Eesti sportlaste märkimisväärsetest saavutustest tõstmises. Võistluste peakorraldajana tegutses Kuremaa spordiõpetaja Andres Lippur.

Peakohtunikuna asus mälestusvõistlusi jälgima Villu Ojassalu, kohtunikeks olid Sulev Luht, Kalev Pensa, Eldur Kütt ja Hillar Vaino. Aukülalisena viibis võistlustel Ako Kaarti lesk Hilja Kaart.

Jõgevamaa raskejõustiklastest sai Ako Kaarti mälestusvõistlustel võidu Ülo Kuusk, kes pälvis esikoha oma kehakaalus ning osutus parimaks veteraniks.

"Olen osalenud kõigil kolmel mälestusvõistlusel. Kui möödunud aastal segasid kaasavõistlemist veidi vigastused, siis tänavu võistlesin täie hooga. Tegin ka isikliku rekordi - rebisin 70 kilogrammi ja tõukasin 75 kilogrammi," rääkis Kuusk.

Kehakaalus üle 94 kilogrammi tuli võitjaks selle kehakaalu ainus võistleja, Jõgeva tõstja Ärni Aia, kellel eluaastaid juba üle kuuekümne.

"Ega ma oma tulemusega kuigi rahul pole, sest treenida tulnuks rohkem. Üldiselt tuleb aga tõdeda, et tõstesport on praegu Jõgevamaal mõõnaseisus, sest leidub vähe noori, kes huvituvad sellest spordialast," kurtis härra Aia.

Mälestusvõistluste ajal sai Kuremaa spordihoones vaadata fotode ja mälestusesemete näitust Ako Kaarti spordimehe ja treenerielust.

Ako Kaarti mälestusvõistluse parimad:

Kuni 56 kilogrammi

1. Andres Allsalu (Pärnu)

2. Tauri Taliks (Järvamaa)

3. Leho Pents (Järvamaa)

Kuni 62 kilogrammi

1. Aivar Kõva (Tarvastu)

2. Ilmar Vaabel (Tartu)

3. Priit Ründal ( Märjamaa)

Kuni 69 kilogrammi

1. Darvi Jalast(Järvamaa)

2. Jaan Puust (Pärnu)

3. Heino Maiste (Märjamaa)

Kuni 77 kilogrammi

1. Peep Päll (Tartu)

2. Viktor Korobov (Tartu)

Kuni 85 kilogrammi

Enno Raudsepp Sangaste

Kuni 94 kilogrammi

Ülo Kuusk (Palamuse)

Üle 94 kilogrammi

Ärni Aia (Jõgeva)

Eriauhinnad

Ako Kaarti kehakaalu võitja Aivar Kõva, keda autasustas Ako Kaarti lesk Hilja Kaart.

Võistluste parim tulemus Peep Päll

Parim naisvõistleja Helen Mürel

Parim jõgevamaalane Ülo Kuusk

Parim kuremaalane Tõnu Tamme

Parim Kuremaa vilistlane Viktor Korobov.

JAAN LUKAS


Jõgeva valla esivõistlused kõrgushüppes

Kergejõustiku sisehooaeg avati Laiusel 7. detsembril SK Contra korraldatud kõrgushüppevõistlusega, mis oli ühtlasi Jõgeva valla lahtiste esivõistluste 8. etapp (9. etapp - teivashüpe - toimub 21. detsembril).

Laiusele oli tulnud noori kõrgushüppajaid lisaks kohalikele veel Põltsamaalt, Palamuselt ja Jõgeva linnast. Püstitati rohkesti isiklikke rekordeid ja hooaja edetabel sai tublisti täiendust. Parimateks tulemusteks oli 13aastase Põltsamaa tütarlapse Kristiina Haani 1.45 (tema võitis vanuseklassis U14) ja Laiuse noormehe Cris Aare 1.66 (oma 16a sünnipäeval isikliku rekordi hüpanud Cris võitis vanuseklassis U18). Tütarlaste U16 vanuseklassis ületasid nii Liisi Palgi (Põltsamaa) kui Helena Laumets (Palamuse) 1.40, katsetega läks võit esimesele.

Poiste U16 vanuseklassi võitis 1.60ga Erki Erikson (Laiuse PK), poiste U14 vanuseklassis ületasid Priit Kelder (Jõgeva G) ja Indrek Kalvet (Põltsamaa) mõlemad 1.50, Jõgeva valla meistri tiitel läks esimesele. Noorimatest - vanuseklassis U12 - olid tublimad Marko Ansip (Põltsamaa) 1.25ga ja Mariel Mõisavald (Palamuse) 1.20ga.

HENDRIK LINDEPUU



MITMESUGUST

Põltsamaa laadal eelistati eestimaist

Möödunud laupäeval muutus Põltsamaa kultuurikeskus viieks tunniks tõeliseks laadakohaks. Vilgas kauplemine käis mitte üksnes saalis, vaid ka jalutusruumis ning fuajeeski. Puudusid üksnes hobused maja ees, aga selle asemel olid kõikvõimalikud parkimiskohad täis kaasaegseid sõiduvahendeid - autosid. Toimus traditsiooniline, järjekorras juba viies kodukäsitöö laat.

Laada korraldamise mõte tekkis juba 1998. aastal, kui kohaliku kultuurimaja rahvas idee esimest korda välja käis. Isu oli täis saanud välismaisest läikivast kraamist, mis jõulude aegu poelette ummistas ning vastukaaluks otsustati kohalikule rahvale kodumaist käsitööd pakkuda. Seda enam, et ümbruskonnas kõikvõimalikku käsitööd tegevaid huvilisi jätkus. Nende abiga esimene laat korraldatigi ja see omakorda andis tõuke moodustada kohalik käsitööselts, kes ka kõik järgmised laadad, koostöös kultuurikeskusega, korraldanud on.

Tore ettevõtmine on nii kauplejate kui külastajate seas iga aastaga üha populaarsemaks muutunud.


Rahule jäid kõik

Kui saared välja jätta, oli laadakauba pakkujaid üle terve Eesti. Eriti arvukalt olid esindatud Järvamaa kodukäsitöö valmistajad, kelle kauneid ja eriilmelisi näputöid jätkus tervele pikale lauale saali ühest otsast teise. Kokku oli käsitööhuvilisi, kes omavalmistatud kaupa tutvustama olid tulnud, üle neljakümne. See on ka lagi - veel vähemalt kümnele soovijale olid korraldajad sunnitud ära ütlema. Kaubeldi tõepoolest peaaegu kõigega, mida kodusel teel valmistada saab - soojadest villastest sokkidest ja tatrapatjadest roopillide ja Puhu-Risti söögimaja jõuluroogadeni välja. Mis on sellise populaarsuse saladus?

"Osa laatasid on läinud väga äri peale," selgitas ürituse eestvedaja, Põltsamaa käsitööseltsi esinaine Anne Ütt. "Ei saa kõike rahasse ümber hinnata ning uksel külastajatelt piletiraha nõuda. Näiteks samalaadselt Viljandi laadalt pööras sel põhjusel iga teine inimene otsa ringi ja läks tagasi. Kauplejailt küsitav kohamaks on samuti üpris väike ja selle võivad nad tasuda ka omavalmistatud käsitööga."

"Meile meeldib siin väga," kinnitas Leili Rannik Järvamaa huviseltsis Põimik. "Siin on ainult eesti käsitöö - muidu on igal pool turukaup ka kõrval. Lapsedki saavad omavalmistatud laadakaupa pakkuda ja kauplemist õppida."

Kaubeldi elavalt, osteti palju ning nii mõnegi käsitöölise lett jäi enne laada lõppu üpris lagedaks. "Meie linna kaubanduses pakutav jõulukaup on valdavalt välismaine, inimesed soovivad aga kingikotti muretseda ka midagi omamaist ja isetehtut. Siit on seda võimalik soetada ," arvas selle kohta käsitööseltsi juht.


Mida Juku ei õpi…

Tõepoolest - sel korral olid kauplema kutsutud ka kohalike lasteaedade lapsed. Mari lasteaia lapsed olid oma vanemate toe ja abiga laada tarvis usinasti valmistanud paberist ehteid ja lilli ning uues tehnikas kaunistatud klaaspurke jõululaternateks.

Tõrukese lasteaia kõige vanema rühma kasvandikud seevastu kauplesid omatehtud jõululillede, kuuseehete, küünlajalgade ja jõulukaartidega. Kõige põnevamad olid aga akna peale kleebitavad pidid, mis valguse mõjul hästi kenasti mõjusid. Kenad punased päkapikumütsid peas, kauplesid lapsed elavalt ja julgelt ning olid väga rahul ostjatega, kes pea kogu kauba ära ostsid.


Laadalkäik peab ka tuju looma

Kohalolijaile pakutud kultuuriprogramm oli mitmekesine. Laulis Kamari naisansambel, tantsulusti pakkusid kultuurikeskuse naisrühm ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lasterühm. Ka memmede naisrahvatantsurühma, ansamblit Tiina ja sõnakunstnikke oli arvukal laadaliste hulgal ostmise-müümise tuhinas aega kuulata ja vaadata. Väikestele laadalistele tõid aga külakosti ühisgümnaasiumi päkapikud. Üllatuskülalisteks olid sedakorda kaks härrasmeest Eesti Vabaõhumuuseumist, kes ajastuhõngulistes kostüümides harjuskeid mängisid, oma ajast ja arust, kuid humoorikat laadakaupa "kaela määrisid" ja sellega rahvale palju nalja valmistasid.


Valiti parimad

Kui möödunud aastal valiti laadal välja parim kaupleja, siis seekord lisandus veel ka parima toote valimine. Külastajail oli peamurdmist küllaga, sest põnevat ja pilkupüüdvat oli palju. Eriti tugev oli konkurents parima kaupleja kindlaks tegemisel. Väga pilkupüüdvalt esinesid juba varem mainitud harjuskid unustuse hõlma vajunud Jänese Kaubahoovist, kes rahva seas palju elevust tekitasid. Neile pakkusid tõsist konkurentsi pisut hilinenult laadale saabunud vennad Lemberid Virumaalt, kes eesti rahvuspilli - roopilli - müütamisel väga osavad olid ja sel pillil ning lõõtspillil ka meeleoluka etteaste andsid. Lõpuks leidsid hindajad kompromissi ja otsustasid, et mõlemad on preemiat väärt.

Parimaks kaubaks tunnistasid aga laadalised omatehtud piparkoogimajad, mida Pajusi noored müütama olid tulnud. Kiituskirjad pälvisid lasteaiad Tõruke ja Mari, kes usinasti valmistunud olid.


Tähtis on järjepidevus

"Niisugust laata on linnale väga vaja," arvas Põltsamaa linnapea Margi Ein. "Noored kasvavad peale ja sellise ürituse abil saab neile tutvustada unustusehõlma vajuvaid esiemade tikandeid ja mustreid ning kasvatada laste huvi vanade traditsioonide vastu. Ehk saab nii mõnigi neist siit kaasa "pisiku" näputöö harrastamiseks."

Üks laada iseärasusi oligi see, et väljapandut oli tulnud uudistama arvukalt noori. Järelikult on huvi koduse käsitöö vastu olemas ja kes teab, võibolla juba järgmisel korral on keegi neistki teiste kauplejate kõrval oma kätega valmistatud laadakaupa pakkumas. Et ei kaoks järjepidevus ning säiliksid sajanditevanused traditsioonid.

REIN VIRU


Haigekassa kompenseerib erandkorras kuni 3-aastastele lastele välja kirjutatud ravimid 90% ulatuses

1. oktoobrist jõustunud ravikindlustuse seadus ei võimalda enam retseptiravimite 100protsendilist kompenseerimist alla 3-aastastele lastele.

Koostöös pediaatria eriala esindajatega otsustas Eesti Haigekassa juhatus, et Haigekassa kompenseerib erandkorras kuni 3-aastastele lastele välja kirjutatud ravimid 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 9500 krooni kalendriaasta kohta.

90% ulatuses kompenseeritakse lastele sotsiaalministri määrusega kinnitatud ravimite loetelus olevaid 50%lise soodustusega ravimeid, Eestis registreerimata ravimeid ja apteekides arsti retsepti alusel valmistatavaid ravimeid.

Kompensatsiooni saamiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama vabas vormis taotluse oma elukohajärgse piirkondliku haigekassa osakonnale. Taotlusele tuleb lisada raviarsti koostatud haigusloo kokkuvõte ning otsus edasise ravi kohta.

Eesti Haigekassa juhatuse otsus võimaldab väikelastele vajaliku ravi jätkamist tulevikus.

ANNE OSVET,

Haigekassa avalike suhete juht


Novembris sündis Jõgevamaal 23 last

Eelmisel kuul registreeriti Jõgeva maakonnas 11 tüdruku ja 12 poisi sünd, 42 surma, neli abielu, viis lahutust ja üks nimemuutmine.

Jõgeva maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeriti Jõgeva vallas viis, Põltsamaa vallas neli, Jõgeva ja Põltsamaa linnas kolm, Palamuse vallas ja Mustvees kaks ning Kasepää, Puurmani, Torma ja Tabivere vallas üks sünd. Pajusi, Saare ja Torma vallas polnud eelmisel kuul sünde registreerida. Novembris oldi lapsukestele nime panekul endiselt leidlikud, nii et korduvaid eesnimesid seekord ei esinenud. Grete Liis, Maarja-Liis, Mariete, Mariella, Kaisa-Siret, Andero, Artem, Ranar, Randel, Rainer, Jaanus ja Mihkel on väike valik eelmisel kuul pandud nimedest. Eelmise aasta novembris oli Jõgevamaa kümne vastsündinu võrra rikkam kui tänavu samal ajal. Tänavu on maakonna elanike loomulik iive langenud 145 inimese võrra miinusesse.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Endiselt joobnud autojuhid

Reede õhtul, laupäeval ja pühapäeval viis politseiprefektuur maakonnas läbi kolm politseioperatsiooni. Need olid oma peaeesmärgilt suunatud liiklusjärelvalve tugevdamisele ja võitlusele joobnud juhtide ja kiiruseületajatega.

Operatsioonis osales 3 päeval kokku 38 politseiametnikku. Alkoholijoobe seisundis autot juhtimas leiti 7 isikut. Lubatud piirkiiruse ületamine fikseeriti 12 juhi puhul. Kiireim kihutaja oli kontrollimise hetkel ületanud kiirust 28 km/h võrra, üks juht 27 km/h võrra, üks 26 km/h võrra ja kaks juhti sõitsid lubatust 23 km/h võrra kiiremini. Teistel kiiruseületajatel oli ülemäärane kiirus veidi väiksem. Ulatuslikke politseioperatsioone maakonna teedel ja tänavatel kavandatakse tulevikus regulaarselt läbi viia.


Narkojoobes juht ületas kiirust

Pühapäeval peatas politseipatrull Jõgeva-Põltsamaa tee 19. kilomeetril Sulustvere külas sõiduauto Opel Kadett, mis 90 km tunnikiiruse alas ületas sõidukiirust 17 km/h võrra. Juhil polnud esitada juhiluba, ülevaatusel oli käimata ja polnud ka liikluskindlustust. Patrullijate tähelepanu köitis aga asjaolu, et mees on mõneti kummalise käitumisega. Kontrolli käigus leiti juhi, Jõgeval elava Vladimiri (1978) taskust klaaspurgike valge pulbriga, mis testimisel osutus amfetamiiniks. Ekspertiis tuvastas mehel narkojoobe. Ta on varem kohtulikult karistatud - kahel korral varguse ja ühel korral huligaansuse eest. Politsei pidas Vladimiri 48 tunniks kuriteos kahtlustatavana kinni ja algatas kriminaalmenetluse narkootikumi seadusevastase omamise ja käitlemise asjaolu ilmnemisega.


Lõhkus võõra auto

Pühapäeva öösel teatati politseile autoavariist Jõgeva vallas Laiuse-Vilina tee 2,3. kilomeetril. Sõiduautot Toyota RAV 4 juhtis selle õnnetuse juhtumise ajal Sergei (1980). Ta oli ilmselt teeolusid ebaõigelt hinnanud, seetõttu kaotas auto juhitavuse, sõitis teelt välja, paiskus teeäärsest väikesest kivilademest saadud löögi tõttu üle katuse ja jäi katuse peale seisma. Juht ei omanud juhiluba ja kas ta oli alkoholi pruukinud või kaine, selgitatakse haiglas, kuhu ta vigastustega toimetati. Vigastada sai ka juhi kõrvalistmel istunud noormees. Mõlemad toimetati Tartusse traumapunkti. Auto tagaistmel viibinud kaasasõitjail olid turvavööd kinnitatud ja esialgu neil vigastusi ei leitud. Lõhutud auto oli liisitud ja noormehed olid selle võtnud kasutaja teadmata.


Liiklusõnnetus Palal

Pühapäeva õhtu eel teatati Pala asulast, et seal on kraavis avariitunnustega sõiduauto ja selle juures viibib 4 helistaja arvates selgelt purjus meesterahvast. Politseipatrulli kohale jõudes oli seltskond BMW 525 juurest lahkunud. Samal õhtul kutsuti Palale kiirabi, kes toimetas sealt Tartusse kolm meesterahvast, kellest on teada, et nad viibisid kraavisõitnud autos. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.


Mõnest nädalavahetuse väljakutsest

Pühapäeva öö teisel tunnil kutsuti politsei Põltsamaa valda Esku külla suurelamusse, mille ühes korteris lärmavat mingi noorukite kamp. Politseinikud saatsid rahutud noored laiali kodudesse ja selleks korraks oli majaelanike rahu jalul.

Pühapäeva pärastlõunal kella 14 ajal sooviti politseid Põltsamaa valda Pudiveresse. Sealt kurtis Rein (1942), et Heimar (1968) ähvardavat teda töötava mootorsaega. Seegi juhtum lahenes kohapeal.

Sama päeva õhtupoolikul kutsuti politseid appi Põltsamaal Vahe tänavale. Seal oli ühes peres mees purjus ja märatses. Kodurahu jalule saamiseks tuli purjus mees seekord kainenema viia.

Jõgeval kutsuti politseipatrull laupäeval Tähe tn 8 asuva maja ühte korterisse, kus purjus perepoeg lärmas ja riidu kiskus. 1963. a sündinud mees oli aga vahepeal vist ära väsinud ja uinuda jõudnud. Ootamatu oli laupäevaõhtune väljakutse Põltsamaale. Keegi vanem naine helistas, et tema mees tuli koju, on purjus ja tal hakkas paha. Seetõttu kutsus ta kiirabi. Selgus, et naisel oli psüühikahäire, sest tema mees suri juba suvel.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja



Vooremaa

Teisipäev, 10. detsember 2002. a.

Õpetaja Laure juba veerandsada

RIINA MÄGI


Jõgeval uuendati veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Kasepää vald

Jõgeva vald

Põltsamaa linn

Mustvee linn

Jõgeva linn



ARVAMUS

Muust rahvusest kodanikud on samuti kodanikud

MARGUS KIIS


KIRJAD

Avatud nimekirjad leiavad vastuseisu

ANDRUS VILLEM,

Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant


"Rahvalt tuleb küsida"

MART AROLD


Valimiskomisjon kehtestas määrused Riigikogu valimisteks

TÕNU KALJUMÄE

vabariigi valimiskomisjoni sekretariaat


JUHTKIRI

Hea Õpetaja

10. detsember 2002. a



MAJANDUS

Võimalust väärivad kõik

TÕNIS LUKAS



ELU

Ardi Kivimetsa loomingulised rännakud

JAAN LUKAS


Suurejoonelised juubelipidustused Jõgeva kesklinnas

"V"



SPORT

Jõulised tõstmised ja rebimised Ako Kaarti mälestuseks

JAAN LUKAS


Jõgeva valla esivõistlused kõrgushüppes

HENDRIK LINDEPUU



MITMESUGUST

Põltsamaa laadal eelistati eestimaist

REIN VIRU


Haigekassa kompenseerib erandkorras kuni 3-aastastele lastele välja kirjutatud ravimid 90% ulatuses

ANNE OSVET,

Haigekassa avalike suhete juht


Novembris sündis Jõgevamaal 23 last

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Endiselt joobnud autojuhid

Narkojoobes juht ületas kiirust

Lõhkus võõra auto

Liiklusõnnetus Palal

Mõnest nädalavahetuse väljakutsest

ÜLO PÄRN,

Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja